RABAS BREAVA RÁVESOLBMUIDOAHPAHUSDOARJAGA BUHTTEJEADDJI VUOGÁDAGAIN
Buorit oaiveministtar Orpo, sosiáladorvoministtar Grahn-Laasonen, oahpahusministtar Henriksson, ealáhusministtar Rydman, bargoministtar Satonen ja stáhtaráđi eará lahtut,
mii Sámediggi, sámiid ruovttuguovllu gielddat, Sámi oahpahusguovddáš ja Sámemusea Siida doarjalit didjiide: sihkkarastot ovttas sámegielat bargiid oažžuma ja jotkkolaš oahppama vejolašvuođaid maiddái boahttevuođas. Mii lahkonit din áššis, mii laktása ráđđehusa evttohussii HE 8/2024 rávesolbmuidoahpahusdoarjaga, ámmátdutkkusstipeandda ja vurohallanfriija heaittiheami guoski láhkaásaheapmái. Bivdit, ahte min guovllu mihtilmasvuohta vuhtiiváldojuvvo go dahkkojuvvojit vuogádagat, mat buhttejit rávesolbmuidoahpahusdoarjaga, vai mii sáhttit dás duohkoge vástidit hástaleaddji bargofápmováilevuhtii doarjumiin ja ovddidemiin rávesolbmuidoahpahusa.
Oahpahus- ja árrabajásgeassin- sihke sosiála- ja dearvvasvuođasurggiid bargoveaga váilun lea oktasaš fuolla olles riikkas, ja sámegielmáhtolaš bargoveaga váilun lea hui duođalaš. Ovdamearkan sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusat eai dálá dilis ollašuva oppa láhkaásaheami eaktudan uhcimus dásis, ja bargoveaga dárbu lea ealáhahkii báhcima geažil ain lassáneamen. Vátnivuohta lea sihke nuppi dási ja allaskuvlla dási anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegielat bargiin.
Rávesolbmuidoahpahusdoarjaga bokte leat gávdnon čovdosat sámegielat bargoveaga oažžumii
Mii leat sámiid ruovttuguovllus bargan mearrediđolaččat ja innovatiivvalaččat sámegielat bargoveaga oažžuma buorrin doaimmaiguin, main rávesolbmuidoahpahusdoarjagis lea leamaš mearkkašahtti rolla. Iešguđetlágan intensiivaskuvlemiin leat skuvlejuvvon geabbilit bargit, geat jo doibmet ámmáhiin, sámegielmáhtolažžan, dahje vástideaddji láhkai sámegielat bargit ámmátolmmožin surggiide, gos váilot bargit. Ovdamearkan Sámi oahpahusguovddáža intensiivaskuvlemiin, mat bistet jagi, lea rávesolbmuidoahpahusdoarjaga vehkiin stuđeren eanaš rávesolbmot, geat leat oahppan sámegiela lassin maiddái dehálaš dieđuid sámekultuvrras. Máŋggat sis bohtet sámiid ruovttuguovllu olggobealde, ja joavkkus leat dávjá ruovttuguvlui ruovttoluotta fárrejeaddjit. Oassi joatká oahpuid maŋŋá ovdamearkan Oulu universitehta Giellagas-instituhta sámegiela ja sámekultuvrra oahpahusas.
Maiddái eará oahpahussuorggit leat lágidan iešguđetlágan dárbui heivehuvvon skuvlemiid, main ovdamearkan sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi dahje oahpahussuorggi ámmátolbmot leat dievasmahttán iežaset čehppodaga sámegielaid ja kulturmieldásaš oahpuin. Ođđa giellaoahppiid lassin rávesolbmuidoahpahusdoarjagiin lea sáhttán skuvlet hui movttáskan sámegielmáhtolaš bargiid geabbilit surggiide, gos váilot bargit, ja erenomáš čehppodaga dárbbuide ovdamearkan Sámediggái dahje Sámemusea Siidii.
Rávesolbmuidoahpahusdoarjaga heaittiheamis leatge stuorra gaskkalaš váikkuhusat ee. sámegielat oahpahussii ja árrabajásgeassimii, sámegielaid oahpahusa lágideapmái sihke sámegielat bálvalusaid ovddideapmái ja sihkkarastimii.
Rávesolbmuidoahpahusdoarjaga vehkiin njuolgga dahje gaskkalaččat ovdamearkan:
Rávesolbmuidoahpahusdoarjaga gánnáhahttivuođa mihtideaddji iešguđetlágan čilgehusain dát midjiide hui dehálaš bohtosat eai vealtameahttumit boađe oidnosii daid mihtilmasvuođa geažil: ođđa dutkosiid eanet doaibman lea leamaš dievasmahttinskuvlen, ja dainna lea sáhttán vástidit njuolgga sámegielat bargoveaga stuorámus dárbui. Seamma háve lea dorjojuvvon sámiid vuoigatvuohta doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra.
Gielddain dahje eará doaibmiin ii leat vejolašvuohta skuvlet vástideaddji meari stuđeanttaid dálá ruhtadeami olis, go rávesolbmuidoahpahusdoarjja nohká. Min fuollan leage, ahte sámegielat bargoveaga oažžun váttásmuvvá boahttevuođas ain ovddežis ja sámegielaid ealáskahttin šaddá vára vuollái, jos oahpuide ii leat ekonomalaš doarjja, muhto dat vuođđuduvvet ovdamearkan eanet loana váldimii. Mii jáhkkitge nannosit, ahte ráđđehusa gánneha bidjat resurssaid maiddái boahttevuođasge min sámegielat ámmátdáidopotentiálii.
Dás lohppii vel
Buhttejeaddji doarjjavuogádaga ráhkadeapmi sámegielat rávesolmmošoahppiid oažžuma sihkkarastima várás vástida oaiveministtar Petteri Orpo ráđđehusprográmma mihttomeriid, dasgo:
Mii sávvatge, ahte min erenomáš dilli vuhtiiváldojuvvo maiddái boahttevuođas nu, ahte dahkkojit movttiidahtti, buhttejeaddji vuogádagat, vai mii oažžut boahttevuođasge jođánit min dárbbašan sámegielat bargiid sihke sámiid ruovttuguvlui ja sámegielat bálvalusaide olles riikkas.
Ovddideaddji oktasašbargodearvvuođaiguin,
Sámediggi
Pirita Näkkäläjärvi
ságajođiheaddji
Sámi oahpahusguovddáš
Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen
rektor
Sámemusea Siida
Taina Pieski
museahoavda
Eanodaga gielda
Petri Härkönen
gielddahoavda
Anára gielda
Tommi Kasurinen
gielddahoavda
Soađegili gielda
Jari Rantapelkonen
gielddahoavda
Ohcejoga gielda
Päivi Kontio
gielddahoavda
ÁVUS REIVÂ RÄVISOLMOOŠŠKOVLIMTORJUU SAJANPUÁTTEE ORNIISTÂLMIJN
Pyereh uáiviminister Orpo, sosiaaltorvominister Grahn-Laasonen, máttááttâsminister Henriksson, iäláttâsminister Rydman, pargominister Satonen sehe staatârääđi eres jesâneh,
mij Sämitigge, sämmilij päikkikuávlu kieldah, Säämi máttááttâskuávdáš sehe Säämimuseo Siida keessip tijjân: visásmittep oovtâst sämikielâlij áámmátulmui finnim já juátkoo oppâm máhđulâšvuođâid meid puátteevuođâst. Mij aldanep tii ääšist haldâttâs iävtuttâs HE 8/2024 rävisolmooštorjuu, áámmáttođhosstipend já vuáruttâllâmriijâ lopâttem kyeskee lahâaasâtmin. Mij pivdep, ete mii kuávlu eromâšjiešvuođah váldojeh huámmášumán, ko ráhtojeh rävisolmoošškovlimtorjuu sajan puáttee orniistâlmeh, vâi mij pyehtip puátteevuođâst-uv västidiđ tuođâlii pargovyeimi vänivuotân tuárjumáin já oovdedmáin rävisolmoošškovlim.
Máttááttâs- já arâšoddâdem- sehe sosiaal- já tiervâsvuođâsuorgij pargei finnim vaigâdvuotâ lii ohtsâš huolâ tovâtteijee äšši oles enâmist, já sämikielâlii pargei vänivuotâ lii eromâš tuođâlâš. Ovdâmerkkân sämikielâliih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah iä tááláá tiileest olášuu ubâ lahâasâttem vaattâm minimitääsist, já pargei tárbu šadda ain iäláttâhân vyelgim keežild. Vääni lii sehe nube tääsi já ollâškuávlejum anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâlijn áámmátulmuin.
Rävisolmoošškovlimtorjuin láá kavnum čuávduseh sämikielâlij pargei finniimân
Mij lep sämmilij päikkikuávlust porgâm meritiätulávt já innovativlávt sämikielâlij pargei finnim oovdân toimâiguin, main rävisolmoošškovlimtorjust lii lamaš merhâšittee uási. Sierâlágán intensivškovliimijn láá škuávlejum häppilávt ámáttijn jo pargee áámmátulmuuh sämikielâ mätten, teikâ sämikielâ mätteeh áámmátolmožin suorgijd, main lii vänivuotâ pargovyeimist. Ovdâmerkkân Säämi máttááttâskuávdáá ive kukkosijn intensivškovliimijn láá rävisolmoošškovlimtorjuu vievâst oppâm enâmustáá rävisulmuuh, kiäh láá oppâm sämikielâ paaldâst meid tehálii tiäđu sämikulttuurist. Maaŋgah sist puátih sämmilij päikkikuávlu ulguubeln, já fáárust láá maŋgii päikkikuávlun maasâd värrejeijeeh. Uási juátká uápuidis maŋeláá ovdâmerkkân Oulu ollâopâttuv Giellâgâs-instituut sämikielâ já sämmilij kulttuur škovliimijn.
Meid nubeh škovlimpeleh láá ornim sierâlágán táárbun heiviittum škovliimijd, main ovdâmerkkân sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi tâi máttááttâssyergi áámmátulmuuh láá tievâsmittâm jieijâs mättim sämikielâi já kulttuurmiäldásij uápuiguin. Uđđâ kielâuáppei lasseen rävisolmoošškovlimtorjuin láá puáhtám škovliđ eromâš movtijdum sämikielâ mättee pargeid häppilávt suorgijd, main lii vänivuotâ pargein sehe eromâš áámmátulmui táárbun ovdâmerkkân Sämitiigán tâi Säämimuseo Siidan.
Rävisolmoošškovlimtorjuu looppâtmist láá merhâšitteeh epinjuolgâ vaikuttâsah ei. sämikielâlii máttááttâsân já arâšoddâdmân, sämikielâi máttááttâs orniimân sehe sämikielâlij palvâlusâi oovdedmân já turviimân.
Rävisolmoošškovlimtorjuin láá njuolgist tâi epinuolgist ovdâmerkkân:
Sierâlágán rävisolmoošškovlimtorjuu kannatteijeevuođâ mittedeijee čielgiittâsâin taah mijjân eellimteháliih juvsoh iä veltihánnáá iäruttuu toi eromâš jiešvuođâi tiet: uđđâ totkosij saajeest toimâ lii lamaš eenâb tievâsmittemškovlim, já tain mij lep pastam västidiđ njuolgist kriittâlii sämikielâlii pargovievâ vänivuotân. Siämmást láá tuárjum sämmilij vuoigâdvuođâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.
Kieldâin tâi eres tuáimein ij lah máhđulâšvuotâ škovliđ västideijee mere uáppeid tááláá ruttâdem raamij siste, ko rävisolmoošškovlim nohá. Mij huolân lii-uv, ete sämikielâlii pargei finnim šadda ovdiist-uv vaigâdubbon puátteevuođâst já sämikielâi iäláskem hiäjusmuvá, jis uáppoid ij lah ruttâtuálulâš movtijdeijee, peic taid kalga ruttâdiđ ovdâmerkkân lovnáin. Mij oskop-uv nanosávt, ete haldâttâs kannat meid puátteevuođâst piejâd resursijd mii sämikielâlii mättimpotentiaalân.
Loopân
Sajan puáttee toorjâvuáháduv ovdedem sämikielâlij rävisolmoošuáppei finnim turviimân västid uáiviminister Petteri Orpo haldâttâsohjelm uulmijd, tastko tienuuvt:
Mij tuáivup-uv, ete mii eromâštile váldoo huámmášumán meid puátteevuođâst oovdedmáin movtijdeijee, sajanpuáttee vuáháduvâid, vâi mij finnip puátteevuođâst-uv sämikielâlijd áámmátulmuid, kiäid mij čuuvtij tarbâšep, sehe sämmilij päikkikuávlust já sämikielâlijn palvâlusâin oles enâmist.
Ovdedeijee oovtâstpargotiervuođâiguin,
Sämitigge
Pirita Näkkäläjärvi
saavâjođetteijee
Säämi máttááttâskuávdáš
Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen
rehtor
Säämimuseo Siida
Taina Pieski
museohovdâ
Iänuduv kieldâ
Petri Härkönen
kieldâhovdâ
Aanaar kieldâ
Tommi Kasurinen
kieldâhovdâ
Suáđigil kieldâ
Jari Rantapelkonen
kieldâhovdâ
Ucjuv kieldâ
Päivi Kontio
kieldâhovdâ
ÄÄV ǨEʹRJJ VUÕRÂSOUMMUIŠKOOULTÕSTUÄRJJÕÕZZ KOʹRVVEEI RIÂŽLDÕÕǤǤÂST
Ärvvsa väʹlddminister Orpo, sosiaalstaanminister Grahn-Laasonen, mättʼtõsminister Henriksson, jieʹllemvueʹǩǩminister Rydman, tuâjjminister Satonen di jeeʹres riikksuåvtõõzz vuäzzla,
mij Sääʹmteʹǧǧ, säʹmmlai dommvuuʹd kååʹdd, Sääʹmvuuʹd škooultõskõõskõs di Sääʹm-museo Siida nuäjjõõttâp tiʹjjid: ainsmââʹttep õõutveäkka sääʹmǩiõllsaž siltteeʹji vuäǯǯmõš da juätkkjeei mättjummuž vueiʹtlvažvuõđ še pueʹttiääiʹjest. Âlddnep tiʹjjid kuõskeeʹl halltõõzz eʹtǩǩõʹsse HE 8/2024 vuõrâsoummuiškooultõstuärjjõõzz, ämmat-tuʹtǩǩõs-stipeeʹnd ja vuârtõõllâmluõvâsvuõđ loopptummuž kuõskki lääʹjjšiõttummšen. Raukkâp, što vuuʹd spesiaalnallšemvuõtt vääʹldet lokku vuõrâsoummuiškooultõstuärjjõõzz koʹrvveei riâžldõõǥǥid raajeen, što vueiʹttep še juätkast vaʹstteed õõlǥteei tuâjjviõkkvänna vuõrâsoummuiškooultõõzz tuärjjeeʹl da ooudâsviiǥǥeeʹl.
Mättʼtõs- da ouddpeâmm- di sosiaal- da tiõrvâsvuõttsuõʹrji tuâjjlažkååʹdd vuäǯǯamvääʹjjvuõtt lij õhttsaž huõll veeʹzz jânnmest, da sääʹmǩiõlltäiddsaž tuâjjlažkååʹdd vääʹjjvuõtt lij samai tuõđâs. Ouddmiârkkân sääʹmǩiõllsa sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz jiâ ânnʼjõžvueʹjjest teâuddjõõv ni lääʹjjšiõttummuž õõlǥtem uuʹccbõstääʹzzest, da tuâjjlažkåʹddtarbb lij jeältõʹǩǩe mõõnni oummui mieʹtt pâi lâssnummšest. Vääʹn liâ nuʹt nuuʹbb tääʹzz ǥu õllškooultum aanar-, nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõllsain siltteeʹjin.
Vuõrâsoummuiškooultõstuärjjõõzzin liâ kaunnum räʹtǩǩummuž sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkååʹdd vuäǯǯmõʹšše
Leäʹp säʹmmlai dommvuuʹdest tueʹjjääm tuâj vueiʹvvmieʹrrteâđlânji da innovatiivlânji sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkååʹdd vuäǯǯmõõžž ouʹdde tååimain, koin vuõrâsoummuiškooultõstuärjjõõzzâst lij leämmaž miârkteei rool. Jeeʹresnallšem intensiivškooultõõzzin lij škooultum veiʹǩǩrânji juʹn ämmattin tuâjast åårrai siltteeʹjid sääʹmǩiõlltäiddsiʹžžen, leʹbe vaʹstteeinalla sääʹmǩiõllsaž siltteeʹjid ämmatneʹǩǩen tuâjjviõkkvääʹnest åårrai suõʹrjid. Ouddmiârkkân Sääʹmvuuʹd škooultõskõõskõõzz mettsaž intensiivškoultõõzzin liâ vuõrâsoummuiškooultõstuärjjõõzz tuõrvin mättʼtõõttâm jäänmõsân vuõrâsoummu, kook liâ mättjam sääʹmǩiõl lââʹssen še vääžnai teâđ sääʹmkulttuurâst. Määŋgas seeʹst puäʹtte sääʹm dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn, da jooukâst liâ täujja mååusat maʹcci dommvoudda. Pieʹǩǩ oummuin juätkk mâʹŋŋlubust ouddmiârkkân Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituutt sääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur škooultõõzzin.
Še jeeʹres škooultõsvueʹssbeäʹl liâ jäʹrjstam jeeʹresnallšem tääʹrǩeemškoultõõzzid, koin ouddmiârkkân sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj leʹbe mättʼtõs-sueʹrj ämmatneeʹǩǩ liâ tiuddääm silttummšid sääʹmǩiõli da kulttuurmeâldlaž määttain. Ođđ ǩiõllmättʼtõõđji lââʹssen vuõrâsoummuiškooultõstuärjjõõzzin lij vuõittum škooulted samai motivõõʹsti sääʹmǩiõlltäiddsaž siltteeʹjid veiʹǩǩrânji tuâjjviõkkvääʹn åårrai suõʹrjid di jiijjâsnallšem siltteeitaarbid ouddmiârkkân Sääʹmtegga leʹbe Sääʹm-museo Siidaaʹje.
Vuõrâsoummuiškooultõstuärjjõõzz loopptummšin liâ veʹt samai jõnn pannvuõiǥâs vaaiktõõzz jm. sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse da ouddpiõmmu, sääʹmǩiõl mättʼtõõzz jäʹrjstummša di sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudâs viikkmõʹšše da tuõrvvmõʹšše.
Vuõrâsoummuiškooultõstuärjjõõzz veäkka liâ vuõiʹǧǧest leʹbe pannvuõiǥâsnalla ouddmiârkkân:
Jeeʹresnallšem vuõrâsoummuiškooultõstuärjjõõzz kaʹnntemvuõđ metteei čiõǥltõõzzin täk miʹjjid jieʹllma vääžnai õsttmõõžž jiâ vieʹltǩani järran jiijjâsnallšemvuõđ diõtt: ođđ tuʹtǩǩõõzz jäänab tåimmjummuš lij leämmaž tiuddeemškoultõõzz, da tõin lij vuõittum vaʹstteed vuõiʹǧǧest kriittlaž sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkååʹdd vänna. Seämma vuâra tuärjjuum säʹmmlai vuõiggâdvuõđ tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs ǩiõlâs da kulttuurâs.
Kooʹddin leʹbe jeeʹres tåimmjeeʹjin ij leäkku vueiʹtlvažvuõtt škooulted vaʹstteei meäʹr mättʼtõõđjid ânnʼjõž teäggtõõzz seʹst vuõrâsoummuiškooultõstuärjjõõzz puuʹđeen. Mij huõllân lij-i, što sääʹmǩiõllsa tuâjjlažkååʹdd vuäǯǯamvuõtt šâdd vaiggân pueʹttiääiʹjest oouʹdab aaiʹjin da sääʹmǩiõli jällʼjummuš vaartââvv, jõs määttaid jiâ leäkku tällõõzzlaž pââimtõõzz, pâi tõin šâʹdde ouddmiârkkân läiʹnnteäggtemvuâlaž. Åskkap-i ravvsânji, što halltõõzz kaʹnnat teäʹddeed še juätkast sääʹmǩiõllsaž siltteempotentiaaʹle.
Looppâst:
Koʹrvveei tuärjjõsriâžldõõǥǥ raajjmõš sääʹmǩiõllsaž rääʹvesmättʼtõõđji vuäǯǯmõõžž tuõrvvmõššân vaʹsttad väʹlddminister Petteri Orpo halltõsprograamm täävtõõzzid, ǥu nääiʹt:
Tuäivvap, što mij spesiaalvueʹǩǩ vääʹldet lokku še juätkast raajeeʹl loŋŋteei, koʹrvveei riâžldõõǥǥ, što vuäǯǯap še pueʹttiääiʹjest samai jiânnai kaiʹbbjem sääʹmǩiõllsaž siltteeʹjid nuʹt sääʹm dommvõudda ǥu sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid veeʹzz jânnmest.
Raajji õhttsažtuâjjtiõrvʼvuõđin,
Sääʹmteeʹǧǧ
Pirita Näkkäläjärvi
saaǥǥjååʹđteeʹjj
Sääʹm škooultõskõõskõs
Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen
rehtor
Sääʹm-museo Siida
Taina Pieski
museojååʹđteeʹjj
Jeänõǥǥ kåʹdd
Petri Härkönen
kåʹddjååʹđteeʹjj
Aanar kåʹdd
Tommi Kasurinen
kåʹddjååʹđteeʹjj
Suäʹđjel kåʹdd
Jari Rantapelkonen
kåʹddjååʹđteeʹjj
Uccjooǥǥ kåʹdd
Päivi Kontio
kåʹddjååʹđteeʹjj
Sámediggi lea sápmelaččaid álbmotválljejuvvon iešráđđenorgána Suomas. Iežas lágain (L974/1995) vuođđuduvvon Sámediggi dorvvasta doaimmas bokte sápmelaččaid eamiálbmotkultuvrra seailuma ja ovddideami. Sámediggi pláne ja ollašuhttá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš iešhálddašeami ja gohcá ja ovddida sápmelaččaid vuoigatvuođaid ja eallindiliid.
***
Sämitigge lii sämmilij ovdâstuslâš jiešhaldâšemorgaan Suomâst. Jieijâs lavváin (L974/1995) vuáđudum Sämitigge torvee toimâinis sämmilij algâaalmugkulttuur siäilum já ovdedem. Sämitigge vuáváá já olášut sämmilij kielâlii já kulttuurlii jiešhaldâšem sehe kocá já oovded sämmilij vuoigâdvuođâid já eellimtile.
***
Sääʹmteʹǧǧ lij säʹmmlai eeʹttkâʹsttmallaš jiõččvaaldâšmorgaan Lääʹddjânnmest. Jiijjâs laaʹjjin (L974/1995) vuâđđuum Sääʹmteʹǧǧ tuârvv tåimmjummšines sääʹm alggmeerkulttuur seillmõõžž da õõudâsviikkmõõžž. Sääʹmteʹǧǧ plaanad da čõõđat säʹmmlai ǩiõlʼlaž da kulttuursaž jiõččvaaldâšm di vuäpp da veekk ooudâs säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da jieʹllemåårrmõõžžid.
© Koodiviidakko Oy - Y-tunnus 1939962-1