Alimus hálddahusriekti attii čovdosa Sámedikki jagi 2023 válggaid guoski áššiin. Mearrádusain AHR mearridii, ahte váldojuvvojit máŋga olbmo Sámedikki jagi 2023 válgalogahallamii ja Sámediggeválggat lágiduvvojit ođđasit.
Sámedikki ságajođiheaddji Pirita Näkkäläjärvi dadjá, ahte dilli lea duođalaš. Sámedikki stivra gieđahallá AHR:a mearrádusaid badjelmearálaš áššin čoahkkimis 27.3.2024.
– Oahpásmuvvat alimus hálddahusrievtti mearrádusaide dárkilit. Dassážiigo ođđa válggat lágiduvvojit, lea dehálaš sihkkarastit, ahte Sámedikki beaivválaš doaibma sáhttá joatkašuvvat dábálaččat. Mis lea olu bargu buot golmma Suomas ealli sámegiela, sámekultuvrra ja buot sámiid árbevirolaš ealáhusaid buorrin, deattuha ságajođiheaddji Näkkäläjärvi.
Ságajođiheaddji Näkkäläjärvi muittuha Sámedikki vuđoleamos dárkkuhusas. Dat laktása eandalii buot golmma Suomas ealli sámegiela ja sámekultuvrra doalaheapmái ja ovddideapmái ja maiddái eamiálbmotvuoigatvuođaide ja sámiid iešmearridanvuoigatvuhtii.
– Sámediggi bargá juohke beaivve barggu buot golmma Suomas ealli sámegiela sirdima várás boahtte buolvvaide olles riikkas. Dat lea buot deháleamos, dat lea iešalddes buot. Mánát ja nuorat dárbbašit oahppamateriálaid. Kultursearvvit ja -bargit dárbbašit doarjaga. Buot sámiid árbevirolaš ealáhusat dárbbašit nannema. Dát bargu ii oaččo váttásmuvvat makkárge siva geažil, Näkkäläjärvi lohká.
Ságajođiheaddji Näkkäläjärvi sávvá, ahte sámediggeláhkaevttohusa gieđahallan riikkabeivviin joatkašuvašii nugo lea plánejuvvon, daningo lága divvun sáhttá čoavdit dili. Dálá sámediggeláhka lea boarásmuvvan, dat lea dagahan olu tulkoma ruossalasvuođaid ja dolvon dálá eahpečielga dillái.
– Sámediggelága ođasmahttin sáhttá buktit čovdosa dán guhkálaš, sámiid iešmearridanvuoigatvuođa guoski riidui. Sámiid virggálaš ovddasteaddji Sámediggi ja guokte maŋŋálas riikka ráđđehusa leat dohkkehan ráđđádallanbohtosa ođđa sámediggeláhkan. Sámedikki dievasčoahkkima mearrádus doarjut sámediggeláhkaevttohusa dahkkui jo mannan doaibmabajis. Sámediggeláhkaevttohus čoavddášii maiddái ON:id orgánaid gávnnahan, hui váidalahtti riikkaidgaskasaš olmmošriektesoahpamušaid loavkidemiid, ságajođiheaddji Näkkäläjärvi dadjá.
Sámediggeláhkaevttohus lea oaiveministtar Orpo (kok) ráđđehusprográmmas ja ovttaveardásašvuođadieđáhusas. Ráđđehusa evttohus addui ovttamielalaččat riikkabeivviide juovlamánus 2023. Láhkaevttohus lea riikkabeivviid váljagottiid gieđahallamis. Lága evttohuvvon lágafápmuiboahtinbeaivi lea 1.7.2024.
– Sámediggeláhkaevttohus buvttášii čielggasvuođa sámediggelága heiveheapmái. Dat ođasmahtášii nuppástusohcama válgalogahallamii nu, ahte buorida ovttaskas olbmo vuoigatvuođadorvvu. Dat maiddái nannešii sámiid demokratiija sihkkarastimiin ovttaveardásaš vejolašvuođa jienastit guhkes mátkkiid sámeguovllus. Lea dehálaš doallat gitta evttohuvvon lágafápmuiboahtinbeaivvis 1.7.2024. Jáhkán, ahte mii buohkat háliidivččiimet beassat ovddosguvlui dán hástaleaddji dilis ja gávdnat čovdosa, ságajođiheaddji Näkkäläjärvi lohká.
Dás loahpas vel ságajođiheaddji Näkkäläjärvi ávžžuha ahte ságastallo áššálaččat Sámedikki birra.
– Sámediggi lea ovddideaddji fápmu servodagas. Sámediggi gáhtte buot golbma Suomas ealli sámegiela ja sámekultuvrra. Sámediggi doarju sámiid buot árbevirolaš ealáhusaid. Sámediggi háliida váfistit sámiid ruovttuguovllu eallinfámu ja bargat viidát oktasašbarggu sierra doaibmiiguin, Näkkäläjärvi muitala.
Lassedieđut:
Pirita Näkkäläjärvi
Ságajođiheaddji
044 7533 766
[email protected]
***
Alemus haldâttâhriehti adelij čuávdusis Sämitige ive 2023 valjáid kyeskee aašijn. Miärádâsâiguin AHR meridij merkkiđ maaŋgâid ulmuid Sämitige ive 2023 valjâluvâttâlmân já toollâđ uđđâsist Sämitiggevaaljâid.
Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi iätá, ete tile lii tuođâlâš. Sämitige stivrâ kieđâvuš AHR miärádâsâid paijeelmiärálâš äššin čuákkimstis 27.3.2024.
– Mij uápásmep tárkká alemuu haldâttâhrievti miärádâssáid. Uđđâ vaaljâi räi lii tehálâš visásmittiđ, ete Sämitige piäiválâš toimâ puáhtá jotkuđ tego táválávt. Mist láá ennuv pargoh puoh kuulmâ Suomâst ellee sämikielâ, sämmilii kulttuur já sämmilij puoh ärbivuáválij iäláttâsâi oovdân, tiäddut saavâjođetteijee Näkkäläjärvi.
Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštoot Sämitige vuáđulumos tárguttâsâst. Tot lohtâs eromâšávt puoh kuulmâ Suomâst ellee sämikielâ já sämmilii kulttuur paijeentolâmân já oovdedmân sehe algâaalmugvuoigâdvuođáid já sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotân.
– Sämitigge parga jyehi peeivi pargo puoh kuulmâ Suomâst ellee sämikielâ sirdemân puáttee suhâpuolváid oles enâmist. Tot lii puoh tehálumos, tot lii puoh. Párnááh já nuorah tarbâšeh oppâmateriaalijd. Kulttuurseervih já -pargeeh tarbâšeh torjuu. Sämmilij puoh ärbivuáváliih iäláttâsah tarbâšeh nanodem. Taam pargo ij uážu mihheen hettiđ, Näkkäläjärvi iätá.
Saavâjođetteijee Näkkäläjävri tuáivu, ete sämitiggelahâiävtuttâs kieđâvuššâm ovdâskoddeest juátkoo vuáváámij mield, tastko laavâ tivvoom puáhtá čuávdiđ tile. Vyeimist orroo sämitiggelaahâ lii puárásmum, tot lii tovâttâm ennuv tulkkumruossâlâsvuođâid já jođettâm tááláá epičielgâ tilán.
– Sämitiggelaavâ uđâsmittem puáhtá pyehtiđ čuávdus taan kuhháá jotkum viižán, mii kuáská sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotân. Sämmilij virgálâš ovdâsteijee Sämitigge já kyehti maŋalâs haldâttâs láá tuhhiittâm ráđádâllâmpuáttus uđđâ sämitiggelaahhân. Sämitige olesčuákkim miärádâs tuárjuđ sämitiggelahâiävtuttâs tohhui jo moonnâm paajeest. Sämitiggelahâiävtuttâs čuávdáččij meid OA orgaanij pahudem, uáli vaidâlittee aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâi luávkkáámijd, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi iätá.
Sämitiggelahâiävtuttâs lii uáiviminister Orpo (kok) haldâttâsohjelmist já oovtviärdásâšvuotâtiättunaddelmist. Haldâttâs iävtuttâs adelui oovtmielâlâžžân ovdâskoodán juovlâmáánust 2023. Lahâiävtuttâs lii ovdâskode váljukuudij kieđâvušmist. Laavâ iävtuttum laavâvuáimánpuáttimpeivi lii 1.7.2024.
– Sämitiggelahâiävtuttâs puávtáččij čielgâsvuođâ sämitiggelaavâ heiviitmân. Tot uđâsmitáččij nubástusuuccâm valjâluvâttâlmân pyereedmáin návt ovtâskâs ulmuu riehtitorvo. Tot meid nanodičij sämmilii demokratia naanoodmáin oovtviärdásii máhđulâšvuođâ jienâstiđ sämikuávlust, kost láá kuhes määđhih. Lii tehálâš pissoođ iävtuttum laavâvuáimápuáttimpeeivist 1.7.2024. Mun oskom, ete mij puohah halijdiččijm peessâđ ovdâskulij ruossâlâs tiileest já kavnâđ čuávdus, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi iätá.
Loopân saavâjođetteijee Näkkäläjärvi käibid ášálii savâstâllâm Sämitiggeest.
– Sämitigge lii ovdedeijee vyeimi ohtsâškoddeest. Sämitigge kättee puoh kuulmâ Suomâst ellee sämikielâ já sämmilii kulttuur. Sämitigge tuárju sämmilij puoh ärbivuáválijd iäláttâsâid. Sämitigge haalijd nanodiđ sämmilij päikkikuávlu eellimvyeimi já porgâđ vijđáht oovtâstpargo sierâ tuáimeiguin, Näkkäläjärvi iätá.
Lasetiäđuh:
Pirita Näkkäläjärvi
Saavâjođetteijee
044 7533 766
[email protected]
Sámediggi lea sápmelaččaid álbmotválljejuvvon iešráđđenorgána Suomas. Iežas lágain (L974/1995) vuođđuduvvon Sámediggi dorvvasta doaimmas bokte sápmelaččaid eamiálbmotkultuvrra seailuma ja ovddideami. Sámediggi pláne ja ollašuhttá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš iešhálddašeami ja gohcá ja ovddida sápmelaččaid vuoigatvuođaid ja eallindiliid.
***
Sämitigge lii sämmilij ovdâstuslâš jiešhaldâšemorgaan Suomâst. Jieijâs lavváin (L974/1995) vuáđudum Sämitigge torvee toimâinis sämmilij algâaalmugkulttuur siäilum já ovdedem. Sämitigge vuáváá já olášut sämmilij kielâlii já kulttuurlii jiešhaldâšem sehe kocá já oovded sämmilij vuoigâdvuođâid já eellimtile.
***
Sääʹmteʹǧǧ lij säʹmmlai eeʹttkâʹsttmallaš jiõččvaaldâšmorgaan Lääʹddjânnmest. Jiijjâs laaʹjjin (L974/1995) vuâđđuum Sääʹmteʹǧǧ tuârvv tåimmjummšines sääʹm alggmeerkulttuur seillmõõžž da õõudâsviikkmõõžž. Sääʹmteʹǧǧ plaanad da čõõđat säʹmmlai ǩiõlʼlaž da kulttuursaž jiõččvaaldâšm di vuäpp da veekk ooudâs säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da jieʹllemåårrmõõžžid.
© Koodiviidakko Oy - Y-tunnus 1939962-1