Sámiid ruovttuguvlui gulli Lappi bálgosa guovllu sámekultuvrra uhkida viiddis málmmaohcan. Várrenmearrádusat ja ohcamušat málmmaohcamii gokčet olles Lappi bálgosa máttaoasi. Sámediggi lea fuolas sihke guovllu sápmelaččaid vejolašvuođain bargat árbevirolaš ealáhusaiguin ja boazodoalu ráhkadusaid suojis.
- Málmmaohcan ja dutkamušat maid ulbmilin lea álggahit ruvkedoaimma, uhkidit sámiid árbevirolaš ealáhusaid boahttevuođa, maiguin Lappi bálgosis barget. Okta Lappi bálgosa oaivebigálusbáikkiin lea báhcán várrema vuollái, dadjá Sámedikki II várreságajođiheaddji Leo Aikio.
Boazodoalu guovddáš ráhkadusaide gullet miessemearkun- ja bigálusbáikkit áiddiiguin. Ruvkelágas lea ásahuvvon báikkiid birra, main ruvkeminerálaid ohcama ii oaččo bargat. Dákkár báikkit leat ee. šaddogárddit ja ássamii dahje bargamii oaivvilduvvon visttit priváhta šiljuiguin. Eananoamastusriekti ii dorvvas sámiid árbevirolaš ealáhusaiguin bargama. Boazodoalu ráhkadusat, mat vuođđuduvvet soahpamušaide ja leat fásta geavahusas, báhcet suoji haga.
Lappi soahti duššadii eanáš oasi sámi guovllus. Go čázádagat čadnojuvvojedje dahkujávrriide, álbmoga sirde veagal ja árbevirolaš ealáhusaiguin bargan eastašuvai. Luondduriggodagaid birra mearrideapmi lea dán áigge máŋgga sierra virgeoapmahačča ovddasvástádussan iige oktage guorahala áššiid sámeealáhusaid geahččanguovllus. Ovdamearkan guođoheapmái vuođđuduvvi sápmelaš boazodoalu návccat doalahit beaktilis guohtumiid molsuma ja návccat sajáiduvvat birrasa nuppástusaide leat hedjonan. Sámiid vejolašvuođat mearridit ieža ovdáneami linnjáin leat ain gáržumin. Sámediggi gáibida doaimmaid dán ovdáneami nuppástahttimii.
- Olbmot, guhte barget sámeealáhusaiguin, guddet stuorra fuola boahttevuođas. Sámiid ruovttuguovlun merkejuvvon guovllusge ii leat šat vejolaš eallit dakkár fidnuid valljivuođa haga, mat vuođđuduvvet luonddu ávkkástallamii. Dilli lea erenomáš váigadis Lappi bálgosis. Ruvkelága heiveheamis galgá addit dálá stuorat deattu sámiid riektái eamiálbmogin áimmahuššat ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja árbevirolaš ealáhusaideaset, dadjá Sámedikki sátnejođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.
Ruvkevirgeoapmahaš ii leat geatnegahtton almmuhit Sámediggái várrejumiid birra, mat gusket ohcanbargguide. Geologiiija dutkanguovddáža kártabalvalus lea dálá dilis sámiid áidna vejolašvuohta oažžut áigeguovdilis dieđu iežas guvlui guoski málmmaohcamis – muhto diehtu gávdno dušše eaŋgalasgillii ja sidjiide, guhte máhttet geavahit báikediehtoheivehusaid.
- Diehtu ja váikkuhanvejolašvuođat fidnuid ektui, mat gusket iežas eallinbirrasii, galget leat buohkaid olámuttus, joatká Aikio.
Lappi bálgosa guvlui gusket vihtta lohpeohcamuša málmmaohcamii, main ovttas lea gažaldat ovddit lobi rievdadeamis ja ođasmahttimis, njealje nannejuvvon várrenmearrádusa ja okta várrenalmmuhus. Nannejuvvon várrenmearrádusain VA2021:0055 Urakka lea váidalangelbbolaš 24.12.2021 rádjai.
Lassedieđut:
Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
[email protected]
Leo Aikio
II várreságajođiheaddji
040 621 6505
[email protected]
***
Sämmilij päikkikuávlu Laapi palgâs kuávlu sämikulttuur uhked vijđes maalmâi uuccâm. Väridemmiärádâsah já malmâuuccâmlopeucâmušah luávdih oles Laapi palgâs maadâuási. Sämitigge lii huolâstum kuávlu sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttemhinnáin já puásuituálu ráhtusij syejeest.
- Malmâuuccâm já kuáivuttâhtooimân viggee tutkâmušah uhkedeh Laapi palgâsist hárjuttemnáál sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi puátteevuođâ. Joba Laapi palgâs ohtâ váldupygályspaaihijn lii pááccám väridem vuálá, paahud Sämitige II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.
Puásuituálu tehálumosáid rakânâssáid kuleh vyesimiärkkum- já pygályspääihih aiđijguin. Kuáivuttâhlaavâst lii asâttum paaihijn, main kuáivuttâhmineraalij uuccâmpargo ij uážu hárjuttiđ. Tágáreh láá ei. muorâkäärdih já asâmân tâi porgâmân uáivildum rakânâsah priivaat šiljokuávloin. Sämmiliih iä háárjut ärbivuáválijd iäláttâsâid eennâmomâstemvuoigâdvuođâ vuáđuld. Merikoskâsávt kiävtust orroo, sopâmuššáid vuáđuduvvee puásuituálu rakânâsah pääcih suoijiihánnáá.
Sämieennâm pirrâs tuššâdii ennuv Laapi suáđist. Čácáduvâi kiddim tulvâdemáldáid jođettij ulmui pággusirdemân já ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem estuumân. Luánduriggoduvâin meridem lii tääl maaŋgâ sierâ virgeomâháá ovdâsvástádâsâst, ige kihheen keejâ aašijd sämmilâšiäláttâsâi uáinust. Ovdâmerkkân kuáttumjurâmân vuáđuduvvee sämmilii puásuituálu nahcâ paijeentoollâđ kuátumij juurrâm já vuáháduđ pirrâs nubástussáid lii hiäjusmum. Sämmilij máhđulâšvuođah meridiđ jieš ovdánemlinjijn láá ain uccánmin. Sämitigge váátá tooimâid taan ovdánem rievdâdmân.
- Huolâ puátteevuođâst tiäddá sämmilâšiäláttâsâi hárjutteijeid. Sämmiláid päikkikuávlun čujottum kuávlustkin ij lah máhđulâš eelliđ nuuvt, ete iä liččii valjeest luándun čyeccee haavah. Tile lii eromâš vaigâd Laapi palgâsist. Kuáivuttâhlaavâ heiviitmist kalga adeliđ tááláást stuárráb árvu sämmilij vuoigâdvuotân algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já ärbivuáválijd iäláttâsâid, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.
Kuáivuttâhvirgeomâhâš ij lah kenigâs almottiđ Sämitiigán uuccâmpargoin lohtâseijee väärridmijn. Geologia tutkâmkuávdáá kárttápalvâlus lii tääl sämmilij áinoo máhđulâšvuotâ finniđ ääigi tääsist orroo tiäđu jieijâs kuávlun čyeccee malmâucâmist – peic váá eŋgâlâskielân já sijjân, kiäh haldâšeh päikkitiätuheiviittâsâid.
- Tiäđuh já vaiguttemmáhđulâsvuođah jieijâs eellimpirrâsân kyeskee haavâin kalgeh leđe puohâi finniimist, juátká Aikio.
Laapi palgâs kuávlun kyeskih vittâ malmâuuccâmlopeucâmuš, main oovtâst lii koččâmuš oovdeb love nubásmitmist já uuđâdmist, nelji nannejum väridemmiärádâs já ohtâ väridemalmottâs. Nannejum väridemmiärádâsâin VA2021:0055 Urakka lii väidimtohálâš 24.12.2021 räi.
Lasetiäđuh:
Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
[email protected]
Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
[email protected]
***
Säʹmmlai dommvõudda kuulli Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd sääʹmkulttuur vaarad veeidasvuâlaž maalmi ooccmõš. Vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥ da malmmooccâmlååʹppooccmõõžž käʹtte veezz Lappi paalǥâskååʹdd saujjbeäʹl. Sääʹmteʹǧǧ lij piâkkõõttâm vuuʹd säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttemõudldõõzzin da puäʒʒhååid raajõõzzi suõjâst.
- Malmmooccmõš da kuåivâståimmjummša ǩiččlõttum tuʹtǩǩummuž vaaree Lappi paalǥâskååʹddest vueʹǩǩâʹttemvuâla säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji pueʹttiääiʹj. Jo-ba Lappi paalǥâskååʹdd õhtt vueiʹvvpikalõspaaiʹǩin lij kuâđđjam vaʹrrjõõzz vuâlla, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.
Puäʒʒhååid kõskksab rajlmid koʹlle vueʹzzmeärkkam- da pikalõspääiʹǩ äiddriâžldõõǥǥineez. Kuåivâslääʹjjest lij šiõttuum paaiʹǩin, koin kuåivâsmineraali ooccmõštuâj ij vuäǯǯ spraavâd. Näkam liâ odm. muõrrkarddâz da jälstummša leʹbe reâuggmõʹšše jurddum raajâlm privatt šelljvuuʹdineez. Säʹmmla jiâ vueʹǩǩâtt äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez mäddvuäʹmstemvuõiggâdvuõđ tuõrvin. Mieʹrrkõõski âânnmõõžžâst åårrai, suåppmõõžžid vuâđđõõvi puäʒʒhååid raajâlm kuâđđje suõjtää.
Sääʹmjânnam pirrõs hiâvteš kuuʹǩǩeld Lappi vääinast. Čäccõõzzi ǩeässtummuš tuʹlvvaauʹdid jååʹđti narood päkksirddu da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttem cõggnummša. Luâđreeʹǧǧesvuõđin tuʹmmjummuž lij ânnʼjõžääiʹj määŋg jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩ vasttõõzzâst, ij-ǥa ni ǩii ǩiõčč aaʹššid sääʹmjieʹllemvueʹjji ǩiõččâmvueʹjjest. Ouddmiârkkân paalǥâsjårrõʹsse vuâđđõõvi sääʹm puäʒʒhååid odd tuõʹllʼjed viõkkšõs palggsi vaajtõõllmõõžž da šiõttlõõvvâd pirrõõzz muttsid lij huânnʼnam. Säʹmmlai vueiʹtlvažvuõđ jiõčč tuʹmmjed õuddnem liinjin liâ ǩeäʹʒʒnõõvvmen ooudâs. Sääʹmteʹǧǧ õõlǥat tååimid tän õuddnem jåårǥlâttmõššân.
- Huõll pueʹttiääiʹjest teädd sääʹmjieʹllemvueʹjji vueʹǩǩõõʹttjid. Säʹmmlaid dommvuʹvdden čuäjtum vuuʹdest iʹlla vueiʹtlvaž jieʹlled krååʹma luõttu likktõõli haʹŋǩǩõõzzi tuuʹlv. Vueʹǩǩ lij samai vaiggâd Lappi paalǥâskååʹddest. Kuåivâslääʹjj suåvvtummšest âlgg uʹvdded ânnʼjõž šoorab teäddärvv säʹmmlai vuõiggâdvuõʹtte alggmeeran tuõʹllʼjed da õõuʹdeed ǩiõlâs, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.
Kuåivâsveʹrǧǧneǩ iʹlla õõlǥtem iʹlmmted Sääʹmtegga ooccâmtuâjaid kuõskki vaʹrrjõõzzin. Geologia tuʹtǩǩeemkõõskõõzz karttkääzzkõs lij ååʹn säʹmmlai oʹdinakai vueiʹtlvažvuõtt vuäǯǯad ääiʹjpoddsaž teâđaid jiijjâs võudda tillʼlõõvi malmmooccmõõžžâst – tuõđi pâi eŋgglõsǩiõlin da päiʹǩǩteâttsuåvldõõzz vaaldšeeja.
- Teâđ da vaikktemvueiʹtlvažvuõđid jiijjâs jieʹllempirrõõzz kuõskki haʹŋǩǩõõzzin âlgg leeʹd juõǩǩʼka vuäǯǯamnalla, juätkk Aikio.
Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd kueʹsǩǩe vitt malmmooccâmlååʹppooccmõõžž, koin õõutâst lij kõõččmõš ääiʹjbu lååʹv muʹttmest da oođummšest, nellj raʹvvjum vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥ da õhtt vaʹrrjõsiʹlmmtõs. Raʹvvjum vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin VA2021:0055 Urkk lij läittamââʹnteei 24.12.2021 räjja.
Lââʹssteâđ:
Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
[email protected]
Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
[email protected]
Lupposelän merkkauspaikka_Kuva_Maria Mäki_Saamealiskäräjät
Koko: 1,30 MB Tyyppi: jpg Resoluutio: 1500x1000Lupposelän merkkauspaikka_Kuva_Maria Mäki_Saamealiskäräjät
Koko: 1,30 MB Tyyppi: jpg Resoluutio: 1500x1000Sámediggi lea sámiid álbmotválljen iešráđđenorgána Suomas. Iežas lágain (L974/1995) vuođđuduvvon Sámediggi sihkkarastá doaimmain sámiid eamiálbmotkultuvrra seailuma ja ovddideami. Sámediggi pláne ja ollašuhttá sámiid gielalaš ja kultuvrralaš iešráđđema sihke gohcá ja ovddida sámiid vuoigatvuođaid ja eallindiliid.
Sämitigge lii sämmilij ovdâsteijeevâš jiešhaldâšemorgaan Suomâst. Jieijâs lavváin (L974/1995) vuáđudum Sämitigge tuurvâst toimâidiskuin sämmilij algâaalmugkulttuur siäilum já ovdedem. Sämitigge vuáváá já olášut sämmilij kielâlii já kulttuurlii jiešhaldâšem sehe kocá já oovded sämmilij vuoigâdvuođâid já eellimtile.
© Koodiviidakko Oy - Y-tunnus 1939962-1