Musealágádus lea álggahan golmmajahkásaš fidnu, mas inventerejuvvojit ja geahčaduvvojit váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (VARK)(sámás: VAČ).
Fidnu áigge árvvoštallojuvvojit ja válljejuvvo earret Ålándda riikkamet arkeologalaš čuozáhagain válljašupmi, mii addá áiggálaččat ja guvllolaččat ollislaš gova dološáiggisteamet badjel 10 000 jagi áiggis.
Čuozáhagaid ulbmil lea duddjot nu máŋggabealálaš muitalusa go vejolaš dáppe eallán olbmuin ja servošiin sihke sin kultuvrras. Fidnu lea ulbmil gárvánit jagi 2012.
Váldegottálaš čuozáhagaid dorvvasteapmi
Váldegottálaš guovlluidgeavahanulbmilat gáibidit váldegottálaččat divrras kulturbirrasiid árvvuid dorvvasteami. Huksejuvvon birrasa ja duovdagiid báldii dárbbahuvvo áiggedási arkeologalaš árbevieru logahallan.
Čuozáhaga čáhkadeapmi VÁČ-inventeremii ii iešalddes earáhuhte dan ráfáiduhttima, daningo buot dološbázáhusaid ráfáiduhttet automáhtalaččat dološmuitoláhka. Čuozáhaga duohtadan- ja dutkanlobiid eavttut sáhttet leat eará čuozáhagaid čavgadeappot. Maiddái eanangeavahančovdosiidda sáhttet laktásit stuorit vuordámušat. Dološbázáhusaid dikšundoarjagiid mieđihettiin sáhttet VAČ-čuozáhagat viggojuvvot vuoruhuvvot.
Dárkkistusat eatnamiin geasset 2019
VAČ-inventerema vuođđun lea eanaš diehtu, mii lea Musealágádusa dološbázáhusregistaris. Dasa dahkkojuvvojit eatnandárkkistusat čuozáhagain, maid dieđut leat boarásnuvvan dehe eahpedárkkit. Eatnandárkkistusat dahkkojuvvojit geasset 2019 Suoma sierra guovlluin.
Musealágádus ollašuhttá čuozáhagaid inventerema ovttas museaid áššedovdiiguin, geat dikšot kulturbirrasa áššedovdibargguid, mielde lohkkon sámi musea Siida.
Fidnus oažžu lassidieđu mielčuovvu čuvvosis ja Musealágádusa fierbmesiidduin:
Maid dagat go gávnnat dološbázáhusa?
https://www.museovirasto.fi/fi/kulttuuriymparisto/arkeologinen-kulttuuriperinto/loydosta-ilmoittaminen
Lassidieđut:
Teija Tiitinen
prošeaktahoavda, Musealágádus
tel. 0295 33 6293
[email protected]
1. Laitila, Savemäki. Roomalaisaikainen (n. 0-200 jKr.) kalmisto. Kuva: Teija Tiitinen
2. Hanko Hauensuoli. Kalliohakkausalue ja vesiväylä. Vanhin tunnistettu hakkaus 1400-luvulta. Kuva: Teija Tiitinen
3. Askola, Kopinkallio. Varhaiskivikautinen kvartsilouhos. Kuva: Teija Tiitinen
4. Raasepori, Raaseporin linna. Vanhimmat osat 1300-luvun lopulta. Kuva: Teija Tiitinen
5. Virolahti Karpankangas. Kivikautiset asumusten jäänteet saattavat olla hyvinkin kookkaita. Kuvassa monihuoneisen, pohjaltaan osin maahan kaivetun asumuksen pohja Kaakkois-Suomesta. Asumuksen koko on noin 40 x 15 metriä. Kuva Teemu Mökkönen/Museovirasto.
5_Virolahti_Karpankangas_E-osa_Pano1.jpg
Koko: 8,06 MB Tyyppi: jpg Resoluutio: 6201x31635_Virolahti_Karpankangas_E-osa_Pano1.jpg
Koko: 8,06 MB Tyyppi: jpg Resoluutio: 6201x3163Kulttuuriperintö on yhteistä omaisuuttamme, josta meidän tulee pitää huolta, mutta joka on tarkoitettu myös käytettäväksi ja nautittavaksi. Museovirasto tekee työtä kulttuuriperinnön säilymisen, kestävän käytön ja tunnettuuden hyväksi. Viraston monipuolinen asiantuntemus ja palvelut ovat kaikkien käytössä.
© Koodiviidakko Oy - Y-tunnus 1939962-1