Prošeavtta ulbmilin lea ráhkadit vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismma oktasašbargo- ja márkanastinfierpmádaga ovttas sámeservošiin. Sámediggi lea ožžon joatkkaruhtadeami oahpahus- ja kulturministeriijas sámeturismaprošektii, mii ollašuhtto jagiid 2022-2024 áigge.
Govvateaksta: Sámeturismma etihkalaš rávvagiid sisdoalu doarjjan leat ráidogovvadáiddár Sunna Kitti dahkan govat.
Mátkkálaččain lea dábálaččat uhcán diehtu sámekultuvrra birra ja dat váttásmahttá eakti sámeturismabuktagiid dovdáma ja earuheami. Dál álgi prošeavtta ulbmilin lea bajidit ovdan vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismabuktagiid, vuoi mátkkálaččas lea vejolašvuohta válljet sámeservoša doarju buktaga.
Sámeturisma ja dat, mii áddejuvvo eakti ja etihkalaččat suvdilis sámeturismabuvttan dahje -bálvalussan, leat bohciidahttán olu ságastallama nu sámeálbmoga go váldoálbmoga gaskavuođas.- Prošeavtta dárkkuhussan lea ohcat vástádusaid dán gažaldahkii, vuoi boahttevuođas sámedoaibmiin livčče álkit smiehttat mátkeealáhusa d. turismma ealáhussan ja siidoboađuid gáldun. Sávan sámeturismii laktáseaddji viiddes oktasašbarggu, mii vuođđuduvvá máŋggabealat áddejupmái ja gudnejahttimii, dadjá ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.
Sámediggi lea jagi 2018 dohkkehan sámeturismma etihkalaš rávvagiid. Dál álgi prošeavttas meroštallo sertifikáhta, man vehkiin sihkkarasto doaibmanbiras, mii doarju vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámebuktagiid gilvalannávcca. Lassin mátkeealáhussuorggi almmolaš diehtovuođđu sámeturismma birra buoriduvvo nu ahte čohkkejuvvojit oktii vásttolaš sámedoaibmit.
- Sámedoaibmiin mátkeealáhussektoris gávdno áššedovdamuš sámeturismma buvttan ráhkadeamis. Ulbmilin lea ovttas smiehttat buriid geavadiid ja kriteraid sámekultuvrra vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis ávkingeavaheapmái. Dárkkuhussan lea maiddái gullat sámeservoša ja maiddái čanusjoavkkuid kultuvrra gávppálaš ávkkástallamis, muitala sámeturismaprošeavtta plánejeaddji Kirsi Suomi.
Oahpahus- ja kulturministeriija lea mieđihan Sámedikki sámeturismaprošektii 200 000 euro doarjaga jagiide 2022-2024. Ulbmilin lea, ahte jagi 2025 sámeturismadoaibmiid oktasašbargofierpmádat lea gárvvis, go dalle WINTA (World Indigenous Tourism Alliance), Sámediggi ja Lappi universitehta lágidit Eurohpá vuosttas máilmmi eamiálbmotturismakonfereanssa Anáris.
Lassidieđut
Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
Kirsi Suomi
Plánejeaddji
040 594 5492
kirsi.suomi(at)samediggi.fi
Liŋkkat:
https://www.samediggi.fi/saamelaismatkailun-eettiset-ohjeet/
https://www.flickr.com/photos/samediggi-saamelaiskarajat/albums
***
Haahâ ulmen lii ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimađhâšem oovtâstpargo- já markkânistemviärmáduv rähtim oovtâst sämisiärváduvváin. Sämitigge lii finnim jotkâruttâdem máttááttâs- já kulttuurministeriöst sämimađhâšemhaahân, mii olášuttoo iivij 2022–2024 ääigi.
Kovetekstâ: Sämimađhâšem eettisij ravvui viestâ toorjân láá ráiđukovetaaiđâr Sunna Kiti koveh.
Mađhâšeijein lii táválávt viehâ uccáá tiätu sämikulttuurist já tot taha vaigâdubbon tubdâđ puigâ sämimađhâšempyevtittâsâid. Tääl joton vyelgee haavâ ulmen lii pajediđ oovdân ovdâsvástádâslijd já eettisávt kilelis sämimađhâšempyevtittâsâid, vâi mađhâšeijest lii máhđulâšvuotâ valjiđ pyevtittâs, mii tuárju sämisiärváduv.
Sämimađhâšem já tot, maid iberdeh puigâ já eettisávt kilelis sämimađhâšempyevtittâssân tâi -palvâlussân, lii ravkkâm ennuv savâstâllâm nuuvt sämisiärváduv ko meid válduaalmug kooskâst. – Haavâ ulmen lii uuccâđ vástádâsâid taan koččâmušân, vâi puátteevuođâst-uv sämmilâštuáimein ličij älkkeb smiettâđ mađhâšem jieijâs iäláttâssân já uálgipuáđu kälden. Mun tuáivum vijđes sämimaađhâšmân lohtâseijee oovtâstpargo, mii vuáđđud maaŋgâi koskâsii ibbeerdmân já kunnijâtmân, iätá saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.
Sämitigge lii ive 2018 tuhhiittâm sämimađhâšem eettisijd ravvuid. Tääl joton vyelgee haavâst miäruštâlloo sertifikaat, mon vievâst visásmittoo toimâpiirâs, mii tuárju ovdâsvástádâslij já eettisávt kilelij sämipyevtittâsâi kištottâllâmnaavcâ. Toos lasseen mađhâšemsyergi almos tiätuvuáđu sämimaađhâšmist pyereduvvoo tienuuvt, ete čokkip čuákán ovdâsvástádâslijd sämmilâštuáimeid.
- Mađhâšemsektor sämmilâštuáimein lii äššitubdâm sämimađhâšem pyevtittâssân tohâmist. Ulmen lii oovtâst smiettâđ šiev vuáháduvâid já kriterijd sämikulttuur ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis kiävtun. Tos lasseen kuullâp sämisiärváduv sehe čonâsjuávhuid kulttuur kávpálii kiävtust, iätá sämimađhâšemhaavâ vuávájeijee Kirsi Suomi.
Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm Sämitige sämimađhâšemhaahân 200 000 euro torjuu ivvijd 2022–2024. Ulmen lii, ete ive 2025 sämimađhâšemtuáimei oovtâstpargoviärmádâh lii vaalmâš, ko talle WINTA (World Indigenous Tourism Alliance), Sämitigge já Laapi ollâopâttâh uárnejeh Euroop vuossâmuu maailm algâaalmugmađhâšemkonferens Anarist.
Lasetiäđuh
Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
Kirsi Suomi
vuávájeijee
040 594 5492
kirsi.suomi(at)samediggi.fi
Liiŋkah:
https://www.samediggi.fi/saamelaismatkailun-eettiset-ohjeet/
https://www.flickr.com/photos/samediggi-saamelaiskarajat/albums
Sámediggi lea sámiid álbmotválljen iešráđđenorgána Suomas. Iežas lágain (L974/1995) vuođđuduvvon Sámediggi sihkkarastá doaimmain sámiid eamiálbmotkultuvrra seailuma ja ovddideami. Sámediggi pláne ja ollašuhttá sámiid gielalaš ja kultuvrralaš iešráđđema sihke gohcá ja ovddida sámiid vuoigatvuođaid ja eallindiliid.
***
Sämitigge lii sämmilij ovdâsteijeevâš jiešhaldâšemorgaan Suomâst. Jieijâs lavváin (L974/1995) vuáđudum Sämitigge tuurvâst toimâidiskuin sämmilij algâaalmugkulttuur siäilum já ovdedem. Sämitigge vuáváá já olášut sämmilij kielâlii já kulttuurlii jiešhaldâšem sehe kocá já oovded sämmilij vuoigâdvuođâid já eellimtile.
© Koodiviidakko Oy - Y-tunnus 1939962-1