Giellavahkku - Kielâokko - Ǩiõllneä’ttel

Saamelaiskäräjät
19.10.2022, 11:25

Giellavahkku - Kielâokko - Ǩiõllneä’ttel - Gïelevåhkoe - Giällavahkkuo - Giellavahkko - Giellavahkko

Riikkaidgaskasaš giellavahkku 2022

Giellavahkku, čalmmustahttá dál sámegielaid njealjat jagi. Sámedikkit Ruoŧas, Norggas ja Suomas bovdejit buohkaid searvat ja oassálastit báikkálaš, regiovnnalaš ja našuvnnalaš dásis dán oktasaš áŋgiruššamis. Sávaldat lea ahte sámegielat oidnojit, gullojit ja geavahuvvojit buot servodatsurggiin Giellavahku oktavuođas. Giellavahkku, lágiduvvo 43. vahku, golggotmánu 24-30. beaivviid.

Giellavahkku vuolggahuvvui Ovttastuvvon našuvnnaid (ON) eamiálbmotgiellajagis (IYIL 2019). Dál lea ON mearridan ahte 2022-2032 lea eamiálbmotgielaid logijahki, the International Decade of Indigenous Languages (IDIL). Logijahki galgá movttiidahttit áŋgiruššamiidda mat seailluhit, suddjejit ja ovddidit buot smávva gielažiid máilmmis.

Giellavahku ja eamiálbmotgielaid logijagi oktasaš rahpandoalut lágiduvvojit golggotmánu 23. beaivvi Snåases, Norggas. Rahpandoaluide searvá H.M. Gonagas Harald V. Ruoŧa Sámedikki stivraságadoalli, ja Norgga ja Suoma sámediggepresideanttat ja Norgga gielda- ja guovloministtar maid servet rahpamii. Giellavahku rahpan lágiduvvo juohke jagi sierra báikkis Sámis ja dat čalmmustahttá oktasaš ávvudeami ja sámegielaid fuomášuhttima álggaheami miehtá Sámi.

Dieđuid lágidemiid birra miehtá Sámi, designa ja eará materiála maid sáhttá geavahit Giellavahku oktavuođas gávnnat www.giellavahkku.org siiddus.

Sáhttá maid čuovvut Giellavahku sosiála mediain. Fáddagilkorat maid geavahat sosiála
mediain:

Lullisámegiella #gïelevåhkoe
Ubmisámegiella #giällavahkkuo
Biŧonsámegiella #giellavahkko
Julevsámegiella #giellavahkko
Davvisámegiella #giellavahkku
Anárašgiella #kielâokko
Nuortalašgiella #ǩiõllneä’ttel

- Buohkat leat buresboahtán oassálastit giellavahkkui! Bovdenge buot earálágan doibmiid oassálastit: fitnodagaid, organisašuvnnaid, servošiid, virgeoapmahaččaid ja priváhta olbmuid. Lea dehálaš, ahte nu máŋgasat go vejolaš leat mielde ja ahte oassálastit leat nu viidát go vejolaš servodaga iešguđet surggiin, vai sámegielain lea Giellavahkus buorre ja viiddes oainnus. Sávange nu máŋgasiid go vejolaš beroštuvvat ja sáhttit oassálastit Giellavahkkui, dadjá Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

- Sávan, ahte sii geat oassálastet Giellavahkkui sáhttet iežaset juohkebeaivválaš doaimmas buktit sámegielaid oidnosii. Juohkehažžii lea hui dehálaš, ahte sáhttet gullat ja geavahit gielaset iežaset árggas. Giellavahkus sáhttáge ovdamearkka dihte geavahit sámegielat oahpistangalbbaid, fálaldatdeavsttaid dahje váikkoba sámegielat gulahusaid. Lassin sii geat oassálastet Giellavahkkui sáhttet ordnet earálágan sámegielaide ja kultuvrii laktáseaddji dáhpáhusaid. Unnage dagut leat mearkkašahttit! Deháleamos lea oassálastit ja buktit sámegielaid oidnosii alcces dahje doibmii heivvolaš vugiin Giellavahku áigge, gávnnaha Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

- Giellavahku ulbmil lea rájáid rastá čalmmustahttit, ii dušše Sámis muhto maid ollis servodagas, dan riggodaga maid buot min sámegielat sisttisdollet. Mii háliidit lasihit máhtu gielaid birra ja loktet sámegielaid árvvu, lohká Håkan Jonsson, stivraságadoalli Sámedikkis Ruoŧas.

- Giällavahkkuo oktavuođas lea fiinnis oaidnit got čalmmustahttet ja geavahit sámegielaid. Mon illudan erenoamážiid go galbejit sámegillii biebmogávppis. Lea mávssolaš deaivvadit mánáiguin geat sámástit go dat čájeha man riggát sámegielat leat, lasiha Jonsson.

- Riikkaidrasttildeaddji Giellavahkku lea dehálaš danin go sámegielat ellet Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša riikkarájiid rastá. Buot sápmelaččaide lea lunddolaš ja dehálaš ahte mii ovttas čalmmustahttit ja nannet váibmogielaideamet árvvu almmolašvuođas. Giellavahkku lea veahkkálasbargu čalmmustahttit sámegielaid ja loktet máhtu daid birra olles servvodagas. Ovttas mii váldit stuorit ovddasvástádusa sámegielaid gullomis, oidnomis ja geavaheames buot servvodatsurggiin, dadjá Norgga sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

- Giellavahku ulbmil lea fuomášuhttit sámegielaid almmolašvuhtii. Jus sámegielat galget oidnot ja gullot buot servvodatsurggiin, de lea dehálaš ahte stuorit aktevrrat servet dán dehálaš bargui, ja veahkkin oainnusmahttet sámegielaid ja loktejit daid stáhtusa. Mađi eanet aktevrrat válljejit oainnusmahttit sámegielaid, dađi eanet oidnojit sámegielat. Mii ávžžuhit buohkaid searvat sámegielaid čalmmustahttimii ja loktemii. Sihke unnibuš ja stuorit doaibmabijut leat dehálaččat, deattuha Muotka.

Lassedieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságadoalli
040 687 3394
[email protected]

Marko Marjomaa
Sámi giellaáššiidčálli
050 438 2484 / 010 839 3183
marko.marjomaa(at)samediggi.fi

***

Aalmugijkoskâsâš Kielâokko 2022

Kielâokko kiddee huámmášume sämikieláid tääl niäljád tove maŋaluvâi. Sämitigeh Ruotâst, Taažâst já Suomâst kočoh puohâid uásálistiđ taan ohtsii tooimân páihálii, kuávlulii já aalmugijkoskâsii tääsist. Ulmen lii, ete sämikielah kullojeh, uáinojeh já toh kiävttojeh ohtsâškode puoh suorgijn Kielâoho ääigi. Kielâokko uárnejuvvoo ohhoost 43, 24.–30 roovvâdmáánu.

Kielâokko šoodâi Ovtâstum aalmugij (OA) algâaalmugkielâi ive ääigi (IYIL 2019). Tääl OA lii nomâttâm love ive paje 2022–2032 algâaalmugkielâi ihelohheen, the International Decade of Indigenous Languages (IDIL). Ihelohe kalga movtijdittiđ toimáid siäiluttiđ, suojâliđ já ovdediđ maailm puoh uccâ kielâid.

Ohtsâš Kielâoho já algâaalmugkielâi ihelove lekkâmjuhle tuálloo 23. roovvâdmáánu Snåasest, Taažâst. Lekkâmjuhlijd uásálist Suu Majesteet Taažâ Kunâgâs Harald V. Lasseen uásálisteh Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee, Taažâ Sämitige president já Suomâ Sämitige saavâjođetteijee já Taažâ Kieldâjá kuávluminister. Kielâoho lekkâmeh, moh tuállojeh jyehi ive pirrâ Säämi, láá merkkâ ohtsii juhlom já sämikielâi uáinojeijee toohâm aalgâtmân oles Säämist.

Tiäđuh tábáhtusâin pirrâ Säämi, Kielâoho ääigi kiävtust orroo designist já eres materiaalist, mii kiävttoo, láá www.giellavahkku.org

Kielâoho puáhtá čuávvuđ meid sosiaallijn mediain hashtagij vievâst:

Maadâsämikielâ: #gïelevåhkoe
Umesämikielâ: #giällavahkkuo
Pittáámsämikielâ: #giellavahkko
Julevsämikielâ: #giellavahkko
Tavesämikielâ: #giellavahkku
Anarâškielâ: #kielâokko
Nuorttâlâškielâ: #ǩiõllneä’ttel

- Puohah láá tiervâpuáttim uásálistiđ Kielâookon! Mun povdiim-uv puoh jieškote-uvlágán tuáimeid uásálistiđ: finnoduvah, seervih, siärváduvah, virgeomâhááh já ovtâskâs ulmuuh. Lii tehálâš, ete nuuvt maŋgâseh ko máhđulâš láá mieldi já uásálisteeh láá nuuvt vijđáht ko máhđulâš ohtsâškode sierâ suorgijn, vâi sämikielah uáinojeh Kielâohhoost pyereest já vijđáht. Mun tuáivum-uv ete nuuvt maŋgâseh ko máhđulâš láá perustum já pyehtih uásálistiđ Kielâookon, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

- Mun tuáivum, ete Kielâookon uásálisteeh pyehtih jieijâs jyehipiäiválii tooimâst pyehtiđ sämikielâid oovdân. Juáhážân lii eromâš tehálâš pyehtiđ kuullâđ já kevttiđ jieijâs kielâ jieijâs aargâst. Kielâohhoost puáhtá-uv ovdâmerkkân kevttiđ sämikielâlijd uápistemkoolbâid, máinusteevstâid tâi veikâba sämikielâlijd kulluuttâsâid. Toos lasseen Kielâoho uásálisteeh pyehtih orniđ sierâlágán sämikieláid já -kulttuurân lohtâseijee tábáhtusâid. Uccâ-uv tavoh láá merhâšitteeh! Puoh tehálumos lii uásálistiđ já pyehtiđ sämikielâid oovdân Kielâohhoost tunjin olssâd tâi tooimân hiäivulijn vuovvijn, ciälkká Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

- Kielâoho ulmen lii pyehtiđ raajijd rastaldittee vuovvijn oovdân, ij tuše Säämist peic oles ohtsâškoddeest, tom rigesvuođâ, mii puoh sämikielâin lii. Mij halijdep lasettiđ tiäđuid sämikielâin já pajediđ sämikielâ status, iätá Håkan Jonsson Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee.

- Lii suotâs uáiniđ maht sämikielah váldojeh huámmášumán já kiävttojeh Kielâoho ääigi. Mun puáđám eromâš ilolâžžân, ko mun lavkkiim siisâ purrâmuškáávpán já uáinám sämikielâlijd koolbâid. Lii mávsulâš teivâđ sämikielâ sárnoo párnáid, tastko tot muštâl, ete mon pyereest sämikielah vajeh, lasseet Jonsson.

- Raajijd rastaldittee Kielâokko lii tehálâš tondiet, ete sämikielah eelih Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ raajij rasta. Puoh sämmiláid lii luándulâš já tehálâš, ete mij oovtâst toohâp jieččân vááimu kielâ áárvu uáinojeijen já nanodep tom almolávt. Kielâokko lii oovtâstpargo sämikielâi uáinojeijen tohâmân
já tiäđu lasseetmân tain oles ohtsâškoddeest. Oovtâst mij väldip stuárráb ovdâsvástádâs sämikielâi kulluumist, oinuumist já kiävtust ohtsâškode puoh suorgijn, iätá Sämitige president Silje Karine Muotka.

- Kielâoho ulmen lii kiddiđ almolávt huámmášume sämikieláid. Jis sämikielah kalgeh oinuđ já kulluđ ohtsâškode puoh suorgijn, te lii tehálâš, ete stuorrâ tuáimeeh uásálisteh taan tehálii paargon, já láá iššeen tohâmin sämikielâid uáinojeijen já paajeedmin tai status. Mađe eenâb toimâtteijeeh merideh toohâđ sämikielâid uáinojeijen, te tađe eenâb sämikielah uáinojeh. Mij avžuuttep puohâid uásálistiđ sämikielâi uáinojeijen tohâmân já paajeedmân. Sehe ucebeh já stuárráábeh tooimah láá teháliih, tiäddut Muotka.

Lasetiäđuh

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
[email protected]

Marko Marjomaa
Säämi kielâašijčällee
050 438 2484 / 010 839 3183
marko.marjomaa(at)samediggi.fi

***

Meeraikõskksaž Ǩiõllneä’ttel 2022

Ǩiõllneä’ttel ǩiddad vuâmmšõõzz sää’mǩiõlid åå’n neelljad ee’jj ǩeäččlõõžži. Sää’mtee’ǧǧ Ruõccjânnmest, Taarrjânnmest da Lää’ddjânnmest kåčča vuässõõttâd pääiklaž, vooudlaž da meeraikõskksaž tää’zzest tän õhttsaž äšša. Tuõivvjen lij, što sää’mǩiõl kuâsttje, kollʼje da ǩiõlid ââ’net pukin õhttsažkåå’dd vue’ssvuu’din Ǩiõllneä’ttel poodd. Ǩiõllneä’ttel lij neä’ttel 43 poodd, 24.–30. kålggmannust.

Ǩiõllneä’ttel va’ldde âânnma Õhttõõvvâm meerkoo’ddi (ÕM) alggmeerǩiõli ee’jj poodd (IYIL 2019). Åå’n ÕM lij nõõmääm lååiee’ǩǩpââ’j 2022–2032 alggmeerǩiõli lååi ee’ǩǩen, the International Decade of Indigenous Languages (IDIL). Lååiee’ǩǩpââ’jj âlgg älšsmâ’tted sa’tssjummšid seeilted, suõjjled da viikkâd ooudâs maai’lm pukid uu’ccbõs joouki ǩiõlid. Õhttsaž Ǩiõllneä’ttel da alggmeer lååiee’ǩǩpââ’j ää’veempei’vvjuu’hl ââ’net 23. kålggmannust Snåasest,Taarrjânnmest.

Õhttsaž Sää’mǩiõllneä’ttel da alggmeer ǩiõll-lååiee’ǩǩpââ’jj ää’veempei’vvjuu’hl ââ’net 23. kålggmannust Snåasest, Taarrjânnmest. Ää’veempei’vvjuhllvuõđid vuässââtt Suu majestee’ttes Taarr Koonǥõs Harald V. Lââ’ssen vuässâ’tte Ruõcc Sää’mtee’ǧǧ saaǥǥjåå’đteei, Taarr Sää’mtee’ǧǧ preside’ntt da Lää’dd Sää’mtee’ǧǧ saaǥǥjåå’đteei da Taarr Kå’dd- da vu’vddminister. Piiriee’jji jee’reså’rnn Sää’mjânnam õnnum Ǩiõllneä’ttel ää’vummuž lij miârkk õhttsaž juhllʼjem da sää’mǩiõli kuâsttjee’jen tuejjeem älggmõ’šše vee’zz Sää’mjânnam beä’lnn.

Teâđ šõddmõõžžin pirr Sää’mjânnam, Ǩiõllneä’ttel poodd ââ’nnemnalla åårrai designist da jee’res ââ’nnem materiaalâst käunnʼje www.giellavahkku.org

Ǩiõllneä’ttel vuäitt seu’rrjed še sosiaalʼlaž mediain hashtaagi veäkka:

Saujjsää’mm: #gïelevåhkoe
Uu’mesää’mm: #giällavahkkuo
Piiddâmsää’mm: #giellavahkko
Juu’levsää’mm: #giellavahkko
Tâ’vvsää’mm: #giellavahkku
Aanarsää’mm: #kielâokko
Nuõrttsää’mm: #ǩiõllneä’ttel

- Puk liâ tiõrv puättam vuässõõttâd Ǩiõllneättla! Kååččam pukid jee’resnallšem toi’mmjee’jid vuässõõttâd: põrggsid, organisaatioid, õutstõõzzid, ve’rǧǧnii’ǩǩid da oummuid jiõččineez. Lij vääžnai, što jiânnai oummu peä’sse mie’ldd da što vuässõõđi liâ veiddsânji õhttsažkåå’dd jee’res suõ’rjin, što sää’mǩiõlin lij Ǩiõllneä’ttel poodd šiõǥǥ da veiddsõs kuâsttjemvuõtt. Tuäivam teâđast jiânnʼjõõzzin älšmâttmõõžž da vuäittmõõžž vuässõõttâd Ǩiõllneättla, särnn Sää’mtee’ǧǧ saaǥǥjåå’đteei Tuomas Aslak Juuso.

- Tuäivam, što Ǩiõllneättla vuässõõđi vuei’tte jiijjâs juõ’ǩǩpeivvsaž tåimmʼmõõžžâst pu’htted sää’mǩiõlid õu’dde. Juâkkse’žže lij samai vääžnai vuei’tted kuullâd da ââ’nned ǩiõlâs aarǥstes. Ǩiõllneä’ttlest vuäitt ouddmiârkkân ââ’nned sää’mǩiõllsaž vuä’pstemkõõlbid, ǩeeitastee’kstid le’be hå’t-ba sää’mǩiõllsaž kuultõõzzid. Lââ’ssen Ǩiõllneättla vuässõõđi vuei’tte jä’rjsted jee’resnallšem sää’mǩiõlid da kulttuu’re õhttneei šõddmõõžžid. Še occâkka tuejjummuž liâ miârkteei! Vääžnmõs teâđast lij vuässõõttâd da pu’htted sää’mǩiõlid õu’dde jiõccses le’be tåimmʼmõ’šše šiõttlõs naa’lin Ǩiõllneä’ttel poodd, särnn Sää’mtee’ǧǧ saaǥǥjåå’đteei Tuomas Aslak Juuso.

- Ǩiõllneä’ttel täävtõssân lij pu’htted raajid râstldeeinalla õu’dde, ij tå’lǩ Sää’mjânnmest pe’ce vee’zz õhttsažkåå’ddest tõn ree’ǧǧesvuõđ, kåå’tt pukin sää’mǩiõlin lij.Mij haa’leep lââ’zzted teâđ sää’mǩiõlin da kaggâd sää’mǩiõli sââ’j, särnn Ruõcc Sää’mtee’ǧǧ halltõõzz saaǥǥjåå’đteei Håkan Jonsson.

- Lij fiin vuei’nned mä’htt sää’mǩiõlid vää’ldet lokku da ââ’net Ǩiõllneä’ttel poodd. Rämmvuâđam tõ’st, ǥu puäđam veärraaunâskau’ppe da vuäinam sää’mǩiõllsaž kõõlbid. Lij fiin teâđast teivvad sää’mǩiõl mainsteei päärnaid, ǥu tõt suei’mkrâstt mä’htt pue’rr ää’rvest sää’mǩiõl liâ, lââ’zzat Jonsson.

- Raajid râstldeei Ǩiõllneä’ttel lij vääžnai tõn diõtt, što sää’mǩiõl jeä’lle Lää’dd, Ruõcc, Taarr da Ruõšš riikki raaji rââst. Pukid saa’mid lij luândlaž da vääžnai, što mij õõutveäkka tuejjeep kuâsttjee’jen da nââneep jiijjeen čâđđam ǩiõl äärv õlmmsest. Ǩiõllneä’ttel lij õhttsažtuâjj sää’mǩiõli kuâsttjemnalla tuejjummšen da teâđ lââ’zztummšen tõin vee’zz õhttsažkåå’dd. Õõutveäkka mij vä’lddep šuurab vasttõõzz sää’mǩiõli kollʼjummšest, mainstummšest, kuâsttjummšest da âânnmõõžžâst pukin õhttsažkåå’dd sue’rjin, särnn Sää’mtee’ǧǧ preside’ntt Silje Karine Muotka.

- Ǩiõllneä’ttel täävtõssân lij õõlmâsvuõđâst ǩiddeed vuâmmšõõzz sää’mǩiõlid. Jõs sää’mǩiõl â’lǧǧe kuâsttjed da kollʼjed pukin õhttsažkåå’dd suõ’rjin, di nääi’t lij teâđast vääžnai, što jõnn toi’mmjeei vuässâ’tte tääzz vääžnai tuõjju, da liâ vie’ǩǩen tuejje’mmen sää’mǩiõlid kuâsttjee’jen da kaggmen tõi sââ’j. Mõõn jäänab toi’mmjeei tu’mmje tuejjeed sää’mǩiõlid kuâsttjee’jen, tõn jäänab kuâsttje sää’mǩiõl. Mij au’ǯǯjep pukid vuässõõttâd sää’mǩiõli kaggmõ’šše da tõn kuâsttjee’jen tuejjummša. Nu’t uu’ccap ǥu šuurab tååim liâ vääžnai, särnn võl Muotka.